[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

aru pähe panema [kellelegi]
sundima kedagi rumalustest loobuma, kedagi millegi arukuses või mõistlikkuses veenma
♦ Sõbrad püüdsid talle aru pähe panna, kuid ta ei võtnud neid kuulda.
♦ Poisile tuleb aru pähe panna, muidu läheb hukka.
♦ Küll kroonu paneb poistele aru pähe.
♦ Sellele lollile ei pane keegi aru pähe.

aru pähe taguma [kellelegi] kõnek
sundima kedagi rumalustest loobuma, kedagi millegi arukuses või mõistlikkuses veenma
♦ Kui isal oleks kõva käsi, siis ehk taoks poisile aru pähe.
→ aru pähe panema

aru pähe võtma
rumalustest loobuma, mõistlikuks muutuma, millegi arukuses, mõistlikkuses veenduma
♦ Võta ometigi aru pähe ja ära joo nii palju.
♦ Loodan, et ta ükskord aru pähe võtab ja tööle hakkab.
♦ Võta aru pähe, ära räägi rumalusi.

ei näe {enam} oma nina pähe; ei näe {enam} oma ninaotsa
keegi on tähtis, uhke, ülbe
♦ Ta on nüüd oma uue autoga nii tähtsust täis, et ei näe oma ninaotsa ka enam.
♦ Nii kui ülemuseks sai, ei näe enam oma nina pähe.

ei ole (pole) aega higi otsalt pühkida

→ ei ole (pole) aega suudki maigutada

ei ole (pole) aega kõrvatagustki sügada

→ ei ole (pole) aega suudki maigutada

ei ole (pole) aega ninagi nuusata; ei ole (pole) mahti ninagi nuusata

→ ei saa {aega, mahti} ninagi nuusata

ei ole (pole) aega pihkugi sülitada

→ ei ole (pole) aega suudki maigutada

ei ole (pole) aega suudki maigutada; ei ole (pole) mahti suudki maigutada
on väga kiire, pole aega, mahti
♦ Terve päev on nii kiire, et pole aega suudki maigutada.

ei ole (pole) {enam} nalja
miski läheb kriitiliseks, millegagi on tõsi taga
♦ Kui Jaan vihastab, siis pole enam nalja, katsu, et eest ära saad.

[kellelgi] ei ole (pole) ivagi (ivakestki) hamba alla panna
kellelgi pole mitte midagi süüa
♦ Saunanaine oli mures, et lastel pole midagi hamba alla panna.
♦ Niikaua, kui ikka midagi hamba alla panna on, pole viga midagi.

[keegi] ei ole (pole) ivagi (ivakestki) hamba alla saanud; ei ole (pole) ivagi (ivakestki) hamba alla võtnud
keegi pole üldse söönud
♦ Mul pole täna olnud aega ivagi hamba alla võtta.
♦ cit Lilli sõi nii hea isuga, nagu poleks ta mitu päeva ivagi hamba alla saanud. E. Rängel

ei ole (pole) kuskile (kuhu) {oma} pead panna
kellelgi ei ole peavarju, kindlat eluaset, kodu
♦ Tal pole juba ammu kohta, kuhu oma pea panna.
♦ cit Majaga on aga lugu halb... Nii ongi, et varsti pole enam kuskile pead panna... A. Kimm

[kellelgi] ei ole (pole) midagi suhu ega silma pista
kellelgi pole raasugi söödavat, keegi on nälja äärel
♦ Tagalas kippus asi kurjaks minema, polnud enam midagi suhu ega silma pista.

[kellelgi] ei ole (pole) sooja ega külma; [kellelgi] ei ole (pole) külma ega sooja; [kellelgi] ei ole (pole) kuuma ega külma; [kellelgi] ei ole (pole) külma ega kuuma
kellelgi on täiesti ükskõik, keegi ei huvitu millestki
♦ Läks töölt ära ja kellelgi polnud temast sooja ega külma.
♦ cit Näib, et meil pole külma ega sooja, mis sakslane siin teeb. A. Liives

ei tea, kuhu {oma} silmi (silmad) panna; pole, kuhu {oma} silmi (silmad) panna
ei tea, mida häbi pärast teha, ette võtta
♦ cit Nüüd läks Oskar üleni punaseks ja ei teadnud, kuhu oma silmad panna... A.H. Tammsaare

kahe tule vahel olema
kahepoolses ahistuses olema
♦ Poiss on nagu kahe tule vahel: sõpra ei taha hätta jätta, aga ei taha ka emale valetada.

kurt ja pime olema
mitte märkama või märgata tahtma, mitte mõistma või mõista tahtma, külm ja osavõtmatu olema
♦ cit Sa teadsid väga hästi, et mina kõiges kurt ja pime olin ja sina ise aitasid mind nõnda hoida, mängisid lastega minu vastu kokku. A.H. Tammsaare
♦ cit Valitsus on ehitustööliste vastu kurt ja pime. P. Kuusberg

kust tuul puhub {taipama, aru saama, ...}
asja tõelisest olemusest aru saama
♦ cit „Sa siis süüa ei tahagi?“ „Ma ei või lõhnagi kannatada,“ vastas Meelita, lootes, et ema juba ise taipab, kust poolt tuul puhub. E. Krusten
♦ cit Ah, vaat kust tuul puhub, meie Aaralt tahab naist võtta. M. Talvet (tlk)
♦ Nüüd ma tean kustpoolt tuul puhub. Sa oled armunud!

mitut rauda tulle panema (tules hoidma); kahte rauda tulle panema (tules hoidma); kõiki raudu tulle panema (tules hoidma)
mitut võimalust varuks hoidma, millekski ettenägelikult eeltöid tegema
♦ Tööd otsides pannakse korraga mitu rauda tulle, et äkki näkkab siis paremini.

nagu kass ümber palava pudru käima {keerlema, keerutama, ...}; nagu kass palava pudru ümber käima {keerlema, keerutama, ...}
ääri-veeri millestki rääkima, mitte söandama otse välja öelda
♦ cit Ta ei oska isegi Tiina-taolist tüdrukut võita, käib nagu kass palava pudru ümber. A.H. Tammsaare
♦ cit „No räägi siis ometi,“ käratasin, „mis sa keerutad nagu kass ümber palava pudru.“ H. Luik
♦ cit Ole nüüd täitsa ja ütle ära, mis sul mõttes on, ära käi nagu kass ümber palava pudru. V. Riis

nagu (kui) kass ja koer elama
pidevalt tülis, halvas vahekorras olema, halvasti läbi saama
♦ Tülitsesid ja riidlesid, elasid nagu kass ja koer, aga lahku ka ei läinud.

nagu (kui) koeraga ümber käima
väga hoolimatult, üleolevalt kedagi kohtlema
♦ Kui inimesega käiakse ümber nagu koeraga, siis pole midagi head loota.

nagu (kui) koer naerma
kedagi pilkama, häbitult irvitama kellegi üle
♦ Naerab kui koer vanamehe üle.
♦ Mis sa naerad teise üle nagu koer, ega sa ise pole sugugi parem.

nagu (kui) muda olema
väga palju, suures koguses olema
♦ Rahvast oli koos nagu muda.

nagu (kui) peet {punanae olema, punaseks minema, ...}
näost punane olema, tugevasti punastama
♦ Tüdruk lõkendas näost kui peet.

nagu (kui) puid panema
midagi ladusalt, mängleva kergusega tegema
♦ Paneb mitut võõrkeelt nagu puid, kadedus tuleb peale.

nagu (kui) puru {olema}
väga palju, rohkesti {olema}
♦ Tal on raha nagu puru.
♦ Raha tuleb äriga kui puru.
♦ Tal on tuttavaid nagu puru.
♦ Peretütrel on kosilasi nagu puru.

nagu (kui) puru silmas {olema}
tuska, kibedat meelt, rahulolematust põhjustama
♦ Sest, vaata, meie ei salli, kui üks isik, võrsudes meie eneste keskelt, hakkab üle meie pea kasvama.
♦ cit Siis on ta nagu puru silmas, mis ei anna meile enne rahu, kui oleme ta kõrvaldanud. A. Gailit

nagu (kui) puuga pähe saama; nagu (kui) nuiaga pähe saama
ebameeldiva ootamatuse tõttu jahmunud, rabatud, tegutsemisvõimetu olema
♦ Ehmatusest tardus ta paigale, just nagu puuga pähe saanud.
♦ cit „Naine?“ üllatus magister, ... oli kui puuga pähe saanud. „Kui vana te siis õieti olete?“ H. Raudsepp

nagu (kui) tuli toores puus {vinduma}
kehv, vaevaline, vilets {olema}
♦ Nende kooselu oli nagu tuli toores puus.
♦ Vindun kui tuli toores puus, ei ela ega sure.

[kellegi] nahka (naha sisse) pugema
end kellegi olukorda asetama, end kellegi teisena näidata püüdma
♦ cit Proovigu see ütleja kas või natukesekski pugeda Hennu nahka. V. Gross
♦ cit... tahab jälgi segada, tahab töömehe nahka pugeda ja niiviisi edasi hingitseda ja sahkerdada. I. Sikemäe

pada ajama
tühja loba ajama, ebatõepärast juttu rääkima
♦ Ah, hakkad jälle vassima! Ära aja pada, et sul raha pole.
♦ Ajasin niisugust pada, et hakka või ise uskuma.
♦ Ajasin eksamil professorile pada.
♦ Ilmast ilma ajab pada, ühtegi õiget sõna ei saa ta suust.
♦ cit... jälle ajab tema kohta pada. O. Jõgi (tlk)

pada panema

→ pada ajama

pada taguma
tühja loba ajama, ebatõepärast juttu rääkima
♦ Haraldi ärplemine tüütas ära.
♦ Ka valetamisel peab mõistlikku piiri pidama.
♦ cit Sai talle öeldud küll, et ära tao pada.. O. Tooming
♦ cit Täna juhtus niisugune lugu, et kui keegi oleks jutustanud, siis oleks talle kindlasti öeldud: ära tao pada! J. Peegel
→ pada ajama

pea jagu üle olema
kellestki võimetelt, oskustelt vms tunduvalt üle olema
♦ See luuletaja on kõigist kaasaegsetest pea jagu üle.
♦ Tema oskused ja võimed on teiste omadest pea jagu üle.

pidu püsti panema; pidu püsti ajama
pidu, olengut korraldama
♦ Paneme täna peo püsti, mis siin enam oodata.

pikka pidu pidama
aega viitma, pikalt, kaua arutama, pikalt millegagi tegelema (harilikult eitavas lauses)
♦ cit Otsustatud – tehtud, ega siin pikka pidu peetud! A. Kaskneem
♦ Sakslased arvasid, et ega nendega pärast Inglismaale jõudmist pikka pidu peeta.
♦ cit Kolmeminutiline kohus, ja kui hästi läheb, siis kuul. H. Sergo

pime kana; pimekana
lühinägelik või halva nägemisega või halva tähelepanuga inimene
♦ Raamat on näe siin, sa pime kana!

pime kana leiab tera
juhusliku kordamineku õigustamiseks kasutatav ütlus
♦ See tabamus on juhus: pime kana leiab tera.

puid ja maid jagama
jagelema, tülitsema, kemplema
♦ Mine nüüd tühja asja pärast puid ja maid jagama.
♦ cit Jüri jagab Mihkliga puid ja maid, aga vaikib kohe, silmates Millat. O. Luts
→ maad (maid) jagama

puru silma ajama; puru silma puistama; puru silma puhuma
petma, sihilikult kedagi milleski desorienteerima, valega eksitama
♦ Ära püüa mulle puru silma ajada, ma niikuinii ei usu sind.
♦ Ära tule kavalusega puru silma puhuma.
♦ cit „Nii pehmelt ei saa suhtuda pahempoolsetesse tegelastesse, kes rahvale puru silma ajavad,“ nurises härra Tortandel. P. Kuusberg

puu otsast võtta olema
lihtsasti saadaval, võtta olema (sagedamini eitavas lauses)
♦ Ega hea ja töökas mees pole puu otsast võtta.
♦ Ega tulus töökoht puu otsast võtta ole.

pähe taguma
midagi mehhaaniliselt, nüri kordamisega, sisusse tungimata meelde jätma; [kellelegi] kellelegi aina ühte ja sedasama kordama, õpetama, sisendama
♦ Tao aga reeglid pähe, ega muud üle ei jää.
→ pähe tuupima

rauad on tules; mitu rauda on tules; kaks rauda on tules
kellelgi on mitu võimalust varuks, millekski on ettenägelikult eeltöid tehtud
♦ Ta vist saab Tallinnasse tööle, aga Tartus on tal ka rauad tules.
♦ cit Tal alati korraga mitmed rauad tules. Ja või need võõrad prouad igakord nii käepärast võtta on, kui tuju tuleb. J. Kärner
♦ cit Tal alati korraga mitmed rauad tules... Peab olema tagavara. J. Kärner

suur asi olema
tõhus abi, suur kergendus vms olema
♦ Traktor või kombain talus on suur asi.
♦ See reis oli mulle suur asi.
♦ Istub kogu aeg toas, talle on raamatud suureks asjaks.
♦ See on suur asi, kui mõnest lapsest juba abi on.

suur nina
võimult, positsioonilt tähtis isik, võimukas isik
♦ cit Oled suur nina ja hakkad elama lossis. H. Raudsepp

sõda pussu linna all
riid tühja asja pärast, tühi riid

[kellelgi, kellelegi] tuleb mitu paari jalgu alla; tuleb sada paari jalgu alla
kellelgi hakkab kiire, keegi hakkab ruttama, kiirustama
♦ cit...niipea, kui ta tundis Liisi hääle, tuli talle nagu sada paari jalgu alla. A.H. Tammsaare

tulest ja veest läbi käima; läbi tule ja vee käima
elus palju kogema, läbi elama, igasugustes olukordades olema
♦ Need kütid olid kõik tulest ja veest läbi käinud mehed, nemad ei kartnud kedagi ega midagi.

tulest ja veest läbi minema; läbi tule ja vee minema
kõigeks valmis olema, mitte ühegi raskuse ees kohkuma
♦ cit Mina olen niisugune naine, et armastuse nimel lähen tulest ja veest läbi. J. Tuulik
♦ cit Meil on toredad poisid, kellega võib minna läbi tule ja vee. E. Rannet
♦ cit Siiski, kui Mihkel mulle üle kõige armas oleks, läheksin tema eest tulest ja veest läbi! M. Metsanurk

tühi puru olema
tähtsusetu, väärtusetu olema
♦ Tema jaoks oli haridus tühi puru.
♦ Peaasi et ma elan, kõik muu on tühi puru.
♦ cit „Räägi, räägi... kõik see on tühi puru ja tuuletallamine.“ V. Lattik

udu ajama; udujuttu ajama
kahtlast või segast juttu rääkima, luiskama
♦ Sa ära teda alati usu, ta ajab udu.
♦ cit Kui tuli appi, siis peab ka tööd tegema, mitte siin tüdrukutele udu ajama. E. Maasik

ussi {oma} põues soojendama; madu {oma} põues soojendama
sellise inimese eest igati hoolitsema, kes hiljem tänamatuks või alatuks osutub
♦ Oleksin ma hingest võinud arvata, et ussi oma rinnal soojendan.